Food additives

Karamell E 150b Karamell E 150b on pruunikas värvaine, mida saadakse suhkrute kuumutamisel kemikaalilistest aineteta. Seda lisatakse erinevatele jookidele, nagu kola ja piiritusele, et anda neile tumeruum värvi. Tegemist on sünteetilise päritoluga toidulisandiga, kuid selle valmistamise algseks materjaliks on loodusliku päritolu toore.

Ammooniumkaramell (E 150c) Ammooniumkaramell on pruun värvaine, mis valmistatatakse kuumutades suhkrut või glükoosi koos ammooniumühendite ja/või ammoniaagiga. Seda kasutatakse toiduainete nagu koola, õlu, moosi ja muu toidu värvimisel, et anda neile tumepruun värvus. Tegemist on sünteetiliselt valmistatud aineega, kuigi algatavad koostisosad võivad olla looduslikku päritolu.

E 150d – Sulfiidi ammoniaagi karamel Sulfiidi ammoniaagi karamel on pruun värvaine, mis saadakse suhkru kuumutamisel ammoniaagi ja sulfiiditega. Toiduteolises kasutatakse seda peamiselt kalade ja lihavalmististe värvimisel, et anda neile soovitud pruunikat tooni. Tegu on sünteetiliselt saadud ainega, mis on loodusest pärit komponentidest valmistatud.

Brilliant Black PN (E 151) Brilliant Black PN on kunstlikult valmistatud must värviaine, mida kasutatakse erinevate toiduainete ja jookide värvimiseks. Seda liigitatakse sünteetilise päritoluga lisandiks, kuid see on Euroopa Liidus otsese kasutamisel keelatud ja lubatud ainult teatud toiduainete grupis (III grupp). Aine annab toidule tumemusti või must-sinakate värvuse ning seda võib kohata mõnedes importtoodetud maiustuste ja jooke seas.

Glütserooli diasetaat (diatsiin) Glütserooli diasetaat on värvitu vedelik, mis saadakse glütserooli ja äädikhappega keemilist reaktsiooni läbi. Toiduteolises kasutatakse seda peamiselt maiuainesena ja säilitusvahendina, kuid ka emulgaatorina ning lahustina erinevates magustoitudes ja jookides. Kuigi aine on keemiliselt valmistatud, sisaldab see looduslikke koostisosasid ning seda peetakse sünteetiliseks lisandiks.

Glyceryl triacetate (triacetin) Glyceryl triacetate, lühendatult triacetin, on värvitu ja lõhnatu sünteetiline aine, mis saadakse glütserooli ja äädikhappest. Seda kasutatakse toidutööstuses peamiselt lahustina ja plastisoojustina, et parandada toiduainete tekstuuri ja säilitada emulsioone. Aine sobib näiteks maitsete ja värvainete lahustamiseks ning kasutamiseks karvastimatutes toodetes nagu maiuspalad ja kaubanduslikud kastmed.

Bentsüülalkohol (E 1519) Bentsüülalkohol on sünteetiline aine, mida kasutatakse toidus konservandina ja maitsestajana, et pikendada toidu säilivust ja parandada selle aroomatilist omadust. Teda leidub peamiselt maiustuste, joogide ja teiste töödeldud toiduainete koostises. Kuigi aine saab olla looduslikust allikast, kasutatakse toiduainetes tavaliselt tema sünteettiliselt valmistatud versiooni.

Propane-1,2-diol (propyleenglükool) Propyleenglükool on sünteetiliselt toodetud keemiline aine, mida kasutatakse toiduainetes niisutajana ja konservandina. Taidetud see lisand aitab säilitada toitainete ja maiustuste stabiilsust ning parandab toidu tekstuuri. Lisandi E 1520 puhul on tegemist kunstlikult valmistatud ainega, mida leidub paljudes jookides, maiustustes ja pagaritoodetes.

Polyethylene glycol (E 1521) Polüetüleenglükool on sünteetiliselt toodetud orgaaniline ühend, mida kasutatakse toidutööstuses peamiselt antisepreenutamisainena ja märgistajana. Seda lisatakse näiteks šokolaadi, maiustuste ja muude toodete pinnale, et vähendada niiskuse neeldumist ja hoida toodet värskena. Tegemist on keemiliselt saadud ainet, mis on osa rahvusvahelise toiduohutuse standardi EFSA poolt heakskiidetud lisanditest.

Vegetable carbon (E 153) Vegetable carbon ehk taimne süsinik on looduslikust allikast pärit must värvaine, mis saadakse taimeainete põletamisel. Seda kasutatakse toidus värvimisainena, et anda toodetele must või tumehall värv, näiteks maiustuste, maiustuskommi ja muu magustoiduga seotud toodete puhul. Aine kuulub lubatud toidulisandite loendisse ja seda võib kasutada rangelt määratletud toitude kategooriates.

Brown HT (E 155) Brown HT on sünteetiline värvaine, mida kasutatakse toiduainete värvimisel pruunikate toonidega. Seda lisatakse näiteks maiustustele, joogi­ainetel ja muudele toiduainetele, et parandada nende välimuslikku külgekatsumist. Aine kuulub EU toidulisandite regulatsiooni järgi III rühma ja vajab eraldi heakskiitu kasutamiseks.

Karotenoidid (E 160a) Karotenoidid on loodusliku päritoluga värvained, mida leidub peamiselt apelsinides, porgandites ja muudes kollakates ning punakas värvi taimedes. Neid kasutatakse toiduainetes loomulikuks kollase ja oranži värvuse andmiseks ning neile on omane ka positiivne mõju inimese tervisele, kuna keha muundab need A-vitamiiniks. Seda toidulisandit võib kasutada mitmetel toidul, kuid tingitud on kindlate regulatsioonidega.

Annatto (E 160b) Annatto on loomulik punakaskollane värvaine, mida toodetakse annatopuude seemnete kattest. Toiduindeles kasutati seda värvainet leivale, juustule ja muudele toitudele soovitud värvi andmiseks, et teha need visuaalselt atraktiivsemaks. Euroopa Liit keelas selle lisandi kasutamise 2024. aastal, sest uuemad uuringud tõstatid küsimusi selle ohutuse kohta.

Annatto bixin on looduslik värviaine, mida saadakse annatopuust pärinevate seemnetega kaetud külge. Toidutööstuses kasutatakse seda peamiselt juustule, võille ja margariinile oranžkollast värvi andmiseks, et muuta tooted visuaalselt atraktiivsemaks. Kuna annatto bixin pärineb taimse allikast, kuulub see looduslike toidulisandite hulka.

Annatto norbixin (E 160b(ii)) Annatto norbixin on kollakaskollase värvainena kasutatav toidulisand, mis saadakse annatopuust pärit pigmendist. Toidutööstuses lisatakse seda peamiselt juustule, võile ja muudele piimtoodetele, et anda neile kauneim värvus. Tegemist on looduslikul päritolul ainega, mis on keskkonnasõbralik ja imelikult talutav alternatiiv sünteetilistele värvainetele.

Paprika ekstrakt (E 160c) Paprika ekstrakt on punase paprika ja tšilli pebrist saadud looduslik värvaine, mis annab toidule punast kuni oranži värvi. Seda kasutatakse erinevates toiduainetes nagu maiustused, juustud, kuiva- ja konserveeritud lihatoodete värvimisel. Aine sisaldab kasvaitest pärinevaid pigmente kaptsantiini ja kapsorubiini ning kuulub lubatud toidulisandite nimekirja.

Lütopeen (E 160d) Lütopeen on punane pigment, mis esineb looduslikult tomatites, arbuusides ja muudes punasvärvilistes köögiviljade ning marjade. Toiduainete tootmisel kasutatakse seda värvilist ainet peamiselt erinevate joogide, dessertide ja salatite punase või roosa värvuse andmiseks. Kuigi lütopeen võib olla nii looduslikus vormis eraldatud kui ka sünteetiliselt toodetud, tunnustatakse seda ohutuks lisandiks, mida kasutatakse üle maailma mitmes riigis.

E 160e – Beta-apo-8'-carotenal (C 30) Beta-apo-8'-carotenal on oranžikollane värvaine, mis saadakse karotenoidist (β-karootiinist) sünteetiliselt. Seda kasutatakse toidutööstuses erinevate toodete (näiteks maiustused, juustu analoogid ja küpsetised) värvimiseks, et anda neile atraktiivsem välimus. Tegemist on sünteetilise lisandiga, kuigi selle lähteaines on loomulik päritolu.

Lutein (E 161b) Lutein on looduslikust päritolust pärinev kollakaspunane värvaine, mida leidub peamiselt rohelist lehtköögivilu ja muude taimede lehes. Toiduainetööstuses kasutatakse seda värvainena erinevate toodete, nagu margariin, juustud ja magustatud joogid, värvimiseks. Luteinil on ka tervislik külg, kuna see on tugev antioksüdant, mis toetab eriti silmade tervist.

Canthaxanthin (E 161g) Canthaxanthin on punakaspunane pigment, mis kuulub karotenoidide hulka ja esineb looduses näiteks paganapoolides ja mõnedes seente liikides. Toidutööstuses kasutatakse seda värviainena kalade ja kanade liha punakaspunaseks värvimiseks, aga ka margariinide ja juustude värvimiseks. Tegemist on peamiselt sünteetiliselt toodetud aineta, kuigi see leidub ka looduses.

Beetroot Red (E 162) Beetroot Red ehk betanin on punase või roosa värvi toidulisand, mis saadakse punase paeeuli (beetroodi) juuretest. Seda kasutatakse erinevate toiduainete, nagu jogurtid, maiustused, joogid ja konserveeritud köögiviljad, värvimiseks looduslikul viisil. Tegemist on täielikult looduslikul päritolul ainet, mis ei ole tehislikult sünteesitud.

Anthocyaniinid (E 163) Anthocyaniinid on looduslikud värviained, mis esinevad paljudes marjades, puuviljades ja köögiviljades, näiteks mustikas, maasikates ja punases kapsas. Toiduteolises kasutatakse neid toiduvärvina, et anda toodetele atraktiivsed punased, violetsed ja sinised toonid, näiteks jogurtites, magusriigetes ja jookides. Kuna anthocyaniinid pärinevad taimedest, on tegemist looduslikul päritolul toidulisandiga.

Kaltsiumkarbonaat (E 170) Kaltsiumkarbonaat on valge mineraalne aine, mis esineb looduslikult lubjakivina ja kriidina. Toidus kasutatakse seda happesuse reguleerijana, värveainena ja jahutamisainega, näiteks leivavalmistamisel ja piimaproduktides. Lisand on looduslikust päritolust ning kuulub lubatud toidulisanditest gruppi II.

Titaandioksiid (E 171) Titaandioksiid on valge pulbriline aine, mida kasutatakse toiduainetes värviaine ja säilijusena. Seda kasutatakse laialdaselt maiustuste, juustude, jogurti ja muude toodete valgeuse ja välimuse parandamiseks. Aine on sünteetiline päritoluga, kuid seda saab valmistada ka looduslikest mineraalidest.

Rauaoksiidid ja -hüdroksiidid (E 172) Rauaoksiidid ja -hüdroksiidid on mineraalsed värvained, mida kasutatakse toiduainete värvimiseks punaseks, kollaseks või pruuniks. Need ained on pärit loodusest ja neid kasutatakse näiteks kommides, küpsistes ja muudes magustoitudes toiduvärvina. Taimaindusel pole tervisekahjulikke mõjusid, kui neid kasutatakse lubatud kogustes.

Rauaoksiidid ja -hüdroksiidid (E 172) Rauaoksiidid ja -hüdroksiidid on mineraalsed ained, mida kasutatakse toiduainetes värviainena. Neid lisatakse erinevate toidukaupade värvimiseks, et muuta nende välimust atraktiivsemaks. Tegemist on looduslikust mineraalist pärit sünteetiliselt töödeldud ainega, mis loetakse toiduindustriis ohutuks kasutamiseks.

E 173 Aluminium Aluminium on hõbedavärvi metall, mida kasutatakse toidus peamiselt värvainena, et anda maiustustele ja dekoratiivsetele kattele säravat, metallilist välimust. Tavaliselt leidub seda kullatud või hõbedatud maiuste pinnal, kus see on säilitud eriti õhukese kilena. Aluminium on looduslik element, mis eraldatakse bauksiitkivimist, kuid toiduks kasutatav aluminium läbib tavaliselt töötlemist ja on seetõttu toodud kujul sünteetiline.

Silver (E 174) Silver on metalliline element, mida kasutatakse toiduainetele särava ja hõbedase värvuse andmiseks, eelkõige dekoratiivsel eesmärgil kookide, kommide ja muude magustoitude kaunistamisel. Kuigi hõbedal on looduslik päritolu, käsitletakse seda toidulisandina sünteesitud kujul, kuna seda töödeldakse ja puhastatakse toiduks ohutuks. Euroopa Liidus on hõbeda kasutamine toidus reguleeritud ja lubatud ainult teatud toidugruppide puhul nende ohutusnõuete tõttu.

Kuldfoil (E 175) Kuldfooil on puhas kuld, mida kasutatakse toidus dekoratiivseks kattematerjaliks, et anda jookidele ja magustoitudele säravat välimust. Looduslik element on toiduohutusseaduste järgi lubatud kasutada, kuna inimkeha ei imenda seda ja see läbib seedetrakti muutumatult. Seda võib leida luksuslikest šokolaadidest, maiustustest ja erinevatest jookidest.

Litholrubine BK on sünteetiliselt valmistatud punane värvaine, mida kasutatakse erinevate toodete värvimisel, et neile tugevat punast või roosat tooni anda. Toiduainetuses lisatakse seda peamiselt maiustustele, joukidele ja muudele magustoidetele. Kuna tegemist on kunstlikult toodetud ainega, kuulub see sünteetiliste värvainete kategooriasse.

Sorbiinhape (E 200) Sorbiinhape on konservant, mida kasutatakse toidus mikroobide, eriti seente ja bakterite kasvamise pidurdamiseks. Selle abil säilivad tooted kauem ja nende riknemise risk väheneb. Sorbiinhape on looduslikust päritolust – seda leidub loomulikult rohukaslaste juurtes kasvavas marjapuus, kuid toiduks kasutatavat sorbiinhapet toodetakse tavaliselt sünteetiliselt.

Sorbhape ja kaaliumsorbaat (E 200–202) Sorbhape ja selle soolad on konserveerivad ained, mida kasutatakse toiduainetes seente ja bakterite kasvamise takistamiseks. Neid leidub looduslikult roastehemates, kuid toidulistites kasutatakse sünteetiliselt toodetud variante. Need ained pikendavad toidu säilivusaega ja on paljudes mahlajoogi- ja külmutatud toiduainetes levinud.

Sorbic acid ja potassium sorbate; p-hydroxybenzoates (E 200–202, 214–219) Sorbic acid ja selle soolad (näiteks potassium sorbate) ning p-hydroxybenzoates on säilitusained, mida kasutatakse toidus hallituse ja bakterite kasvamise takistamiseks. Need ained pikendavad toidu säilivusaega ja aitavad hoida toiduainete värskust ja ohutust. Sorbic acid ja selle soolad on osaliselt looduslikud – neid leidub naturaalselt marjade seas, kuid toiduks kasutatavad kogused toodetakse reeglina sünteetiliselt.

Sorbhape ja bensoehape ning nende soolad Sorbhape, potassiumsorbaat, bensoehape ja bensoaadid on konserveerivad aineid, mida kasutatakse toiduainete seenete ja bakterite vastu kaitsmiseks. Neid lisatakse peamiselt mahlade, jogurtite, marmelaadide, maiustuste ja muude kiiresti riknevate toodete juurde, et pikendada nende säilivust. Need ained on osaliselt looduslikud – sorbhape leidub looduslikus kujul roastamaruadel ja muudel taimedes, kuid toidulisandina kasutatavad versioonid on sünteetiliselt toodetud.

Sorbihape, bensohape ja bensoaadid Sorbihape, potassiumsorbaat, bensohape ja nende erinevad soolad kuuluvad säilitusainetele, mida kasutatakse toiduainete riknemise ja hallituse kasvu pidurdamiseks. Need ained võimaldavad pikendada toidukaupade säilivusaega ja hoida neid külmkapis pikemalt värskena. Valdav osa nendest ainetest on sünteesitud keemiliselt laboris, kuigi väikeses koguses esinevad need ka looduses, näiteks bensohape on leitud mõnedes marjades.

Kaliumsorbiaat (E 202) Kaliumsorbiaat on säilitusaine, mida kasutatakse toidutööstuses hallituse ja bakterite kasvu pidurdamiseks. Seda lisatakse erinevate toodete nagu jogurtid, juusted, maiustused ja konserveeritud kaubad säilivuse pikendamiseks. Aine on pärit sünteesist, kuigi sorbihape esineb looduses metsroosil.

Kaltsiumsorbiaat (E 203) Kaltsiumsorbiaat on säilitusaine, mis takistab mikroorganismide ja seente kasvu toidus. Seda kasutatakse jookides, maiustuste ja pekki sisaldavates toodetes, et pikendada toidu säilivusaega ja hoida seda tervislikuna. Aine on sünteetiline päritoluga, kuigi sorbihape, millest see valmistatakse, leidub looduses.

Bensooehape on säilivusaine, mida kasutatakse erinevates toiduainetes bakterite ja hallituste kasvamise pidurdamiseks. Aine on looduslikul päritolul – seda leidub looduses näiteks marjade ja piimaproduktide seas. Bensooehapet kasutatakse toidutööstusel joogid, maiustused ja konserveeritud toidud pikemalt säilivad ja ohutud jääks.

Bensoehape ja bensoaadid (E 210–213) Bensoehape ja bensoaadid on konserveerivad ained, mida kasutatakse toitudes riknemise ja halva lõhna vältimiseks. Neid leidub loomulikult mõnedes puuviljades nagu marjad ja ploomid, kuid toidus kasutatakse peamiselt sünteetiliselt toodetud versioonidele. Neid ühendeid kasutatakse eriti jooke, marmelaadi, konserve ja magusainet sisaldavaid tooteid säilitades.

Naatriumbensoaat (E 211) Naatriumbensoaat on säilitusaine, mida kasutatakse paljudes toiduainetes seente ja bakterite kasvamise takistamiseks. Looduslikult esineb see aine väikestes kogustes marjade ja muude taimede osades, kuid toidutööstuses kasutatakse sünteetiliselt toodetud versiooni. Levinud on see näiteks mahlade, marinaadide ja mõnede jookide säilitamisel.

Kaaliumbenzoaat (E 212) Kaaliumbenzoaat on säilitusaine, mis aeglustab hallituse, seente ja bakterite kasvu toidus. Seda kasutatakse peamiselt jookides, mahlas, marmelaadis ja konserveeritud toidus toidu säilivusaja pikendamiseks. Aine on sünteetiline, kuid seda saab valmistada nii keemiliselt kui ka biootehnoloogia teel.

Calcium benzoate (E 213) Kaltsiumbenzoaat on säilitusaine, mida kasutatakse toiduainetes bakterite ja seente kasvu takistamiseks, et pikendada toidu säilivust. Seda leidub näiteks magusates jookides, mahlapadudes ja konserveeritud viljades. Aine on saadud kaltsiumsoola sünteetilisel teel bensoehappest, seega on see sünteetilise päritoluga toidulisand.

E 214 – Etüülparahüdroksibentoaat Etüülparahüdroksibentoaat on säilivusaine, mida kasutatakse toiduainete halitamise ja riknemise ennetamiseks. Seda lisatakse peamiselt magustoitudele, joogi- ja maiustustoodetele, et pikendada nende säilivust. Tegemist on sünteetiliselt toodetud ainega, mis on moodsas toidutööstuses laialt levinud.

Parabenid (E 214–219) Parabenid on kunstlikult valmistatud konserveerivad ained, mida kasutatakse toidu ja kosmeetika säilitamiseks. Neid lisatakse toidusse peamiselt lihatoodetest, juustust, leivast ja jookidest hallituse ja bakteriaalse riknemise vältimiseks. Parabenid on sünteetilist päritolu ja neid tuntakse ka E-koodide E 214 kuni E 219 all.

E 215 – Naatriumetüülparahüdroksibensohaat Naatriumetüülparahüdroksibensohaat on säilitusaine, mis pärineb sünteetilisest allikast. Toiduainetesse lisatakse seda aine, et pikendada nende säilivusaega ja takistada hallituse ning bakterite kasvu. Levinud on selle kasutamine juustudes, margariinis ja erinevates konserveeritud toiduainetest.

E 218 – Methyl p-hydroxybenzoate Methyl p-hydroxybenzoate on sünteetiliselt toodetud konserveerimisaine, mis takistab seente ja bakterite kasvu toidus. Seda kasutatakse peamiselt maiustuste, jookide, lihatoitudes ja muudes toiduainetes nende säilimisaja pikendamiseks. Ehkki selle keemiline struktuur on looduses leiduvate ühendite sarnane, on tegemist siiski kunstlikult valmistatud ainnega.

Naatriummetüülparahüdroksibensohaat (E219) Naatriummetüülparahüdroksibensohaat on säilitusaine, mida kasutatakse erinevates toitudes hallituse ja bakterite kasvu takistamiseks. Seda lisatakse näiteks maiustustele, juustule, kalale ja muudele toiduainetele nende säilivuse pikendamiseks. Tegemist on sünteetiliselt toodetud aine, mis kuulub parabenaatide perekonda.

Vääveldioksiid (E220) Vääveldioksiid on gaasikujuline aine, mida kasutatakse toidutööstuses säilitusainena ja antioksüdandina. Seda lisatakse peamiselt veini, kuivatatud puuviljadele ja mõningale lihakaupale, kus see takistab seenete ja bakterite kasvu ning aitab säilitada toidu värvi ja maitse. Tegemist on sünteetiliselt toodetud aineks, kuigi seda tekib ka looduslikult fermentatsiooniprotsesside käigus.

Sülfitid (E 220–228) Sulfiidid on ainete grupp, mis sisaldavad väävlit ja toimivad toidus säilitusainete ning oksüdeerimise vastaste ainetena. Neid kasutatakse eriti veini, kuivatatud puuvilja ja mõningaste lihatoodetelisade säilitamiseks, et pikendada nende säilivusaega ja säilitada värvi. Need ained on peamiselt sünteetilist päritolu, kuigi väävli oksüüdi naturaalset esinemisolekut võib leida ka fermenteerimisprotsessides.

Naatriumbisulfiit (E 221) Naatriumbisulfiit on säilitusaine, mida lisatakse paljudesse toiduainetesse, et pidurdada riknemist ja mikrobide kasvu. Seda kasutatakse eriti puuviljades, marjades, mahlas ja kuivatatud toiduainetes. Tegemist on sünteetiliselt valmistatud ainega, mis tekib keemilise protsessi käigus.