Food additives

Karamelli värvained (E 150a,b,d) Karamell on pruunikas värvaine, mida saadakse suhkru kuumutamisel ja mis annab toiduainete tootmisel soovitud pruuni tooni. Seda leidub näiteks koolades, kohvis, joogides ja mitmesugustes kastmetes, kus see parandab nende visuaalset välimust ja atraktiivsust. Karamell on enamasti looduslik päritoluga aine, kuigi selle tootmises võidakse kasutada ka erinevaid keemilisi lisandeid, mis määravad selle eri variandid (lihtne karamell, leelis- või ammoniaagiga karamell).

E 150a-d (Caramels) Karamell on pruun värvaine, mis valmistus kuumutades suhkrut või teisi süsivesikuid kontrollitud tingimustes. Toiduainetesse lisatakse seda värvi andmiseks, näiteks kolajooke, pirtsid ja kastmeid saavad sellest oma iseloomulikku pruunikat värvi. Karamell on looduslik päritoluga aine, kuigi selle valmistamine nõuab keemilist töötlemist.

Sorbhape ja kaaliumsorbaat (E 200–202) Sorbhape ja selle soolad on konserveerivad ained, mida kasutatakse toiduainetes seente ja bakterite kasvamise takistamiseks. Neid leidub looduslikult roastehemates, kuid toidulistites kasutatakse sünteetiliselt toodetud variante. Need ained pikendavad toidu säilivusaega ja on paljudes mahlajoogi- ja külmutatud toiduainetes levinud.

Sorbic acid ja potassium sorbate; p-hydroxybenzoates (E 200–202, 214–219) Sorbic acid ja selle soolad (näiteks potassium sorbate) ning p-hydroxybenzoates on säilitusained, mida kasutatakse toidus hallituse ja bakterite kasvamise takistamiseks. Need ained pikendavad toidu säilivusaega ja aitavad hoida toiduainete värskust ja ohutust. Sorbic acid ja selle soolad on osaliselt looduslikud – neid leidub naturaalselt marjade seas, kuid toiduks kasutatavad kogused toodetakse reeglina sünteetiliselt.

Sorbhape ja bensoehape ning nende soolad Sorbhape, potassiumsorbaat, bensoehape ja bensoaadid on konserveerivad aineid, mida kasutatakse toiduainete seenete ja bakterite vastu kaitsmiseks. Neid lisatakse peamiselt mahlade, jogurtite, marmelaadide, maiustuste ja muude kiiresti riknevate toodete juurde, et pikendada nende säilivust. Need ained on osaliselt looduslikud – sorbhape leidub looduslikus kujul roastamaruadel ja muudel taimedes, kuid toidulisandina kasutatavad versioonid on sünteetiliselt toodetud.

Sorbihape, bensohape ja bensoaadid Sorbihape, potassiumsorbaat, bensohape ja nende erinevad soolad kuuluvad säilitusainetele, mida kasutatakse toiduainete riknemise ja hallituse kasvu pidurdamiseks. Need ained võimaldavad pikendada toidukaupade säilivusaega ja hoida neid külmkapis pikemalt värskena. Valdav osa nendest ainetest on sünteesitud keemiliselt laboris, kuigi väikeses koguses esinevad need ka looduses, näiteks bensohape on leitud mõnedes marjades.

Bensoehape ja bensoaadid (E 210–213) Bensoehape ja bensoaadid on konserveerivad ained, mida kasutatakse toitudes riknemise ja halva lõhna vältimiseks. Neid leidub loomulikult mõnedes puuviljades nagu marjad ja ploomid, kuid toidus kasutatakse peamiselt sünteetiliselt toodetud versioonidele. Neid ühendeid kasutatakse eriti jooke, marmelaadi, konserve ja magusainet sisaldavaid tooteid säilitades.

Parabenid (E 214–219) Parabenid on kunstlikult valmistatud konserveerivad ained, mida kasutatakse toidu ja kosmeetika säilitamiseks. Neid lisatakse toidusse peamiselt lihatoodetest, juustust, leivast ja jookidest hallituse ja bakteriaalse riknemise vältimiseks. Parabenid on sünteetilist päritolu ja neid tuntakse ka E-koodide E 214 kuni E 219 all.

Sülfitid (E 220–228) Sulfiidid on ainete grupp, mis sisaldavad väävlit ja toimivad toidus säilitusainete ning oksüdeerimise vastaste ainetena. Neid kasutatakse eriti veini, kuivatatud puuvilja ja mõningaste lihatoodetelisade säilitamiseks, et pikendada nende säilivusaega ja säilitada värvi. Need ained on peamiselt sünteetilist päritolu, kuigi väävli oksüüdi naturaalset esinemisolekut võib leida ka fermenteerimisprotsessides.

Nitrites (E 249–250) Nitrites on konserveerivad ained, mida kasutatakse peamiselt lihatoitudes nagu vorst, sink ja pekk bakterite kasvamise peatamiseks ja toidu säilivuse pikendamiseks. Need ained annavad lihatoitudele ka iseloomulikku roosat värvi ja hea maitse. Nitrites on osaliselt looduslikul päritolul, kuid toidusse lisatavad versioonid on tavaliselt sünteetiliselt toodetud, et tagada range ohutus ja doseerimise kontrolli.

Nitraat (E 251–252) Nitraadid on mineraalsed ühendid, mida kasutatakse peamiselt liha- ja kalatoodetes säilitamiseks, et takistada bakteriaalsete patogeenide kasvu ja pikendada toidu säilimisaega. Need ained annavad töödeldud lihadele iseloomulikku roosa värvi ja maiust. Nitraadid on looduslikul päritolul, kuid toidulis lisatakse need kontrollitud kogustes, et tagada toidu ohutus.

Propionaadid (E 280–283) Propionaadid on säilitusained, mis pärit nii loodusest kui ka tehiskemiast. Neid kasutatakse leiva, küpsiste ja muude küpsetatud toodete säilitamiseks, et takistada hallituse ja bakterite kasvu. Propionaadid pikendavad toiduainete säilivusaega ja aitavad hoida neid värskena, ilma et see mõjutaks teadavalt inimese tervist tavapärases koguses tarbides.

E 310–320: Antioksüdandid Propüülgallaat, TBHQ ja BHA on sünteetilised aineid, mida kasutatakse toiduainetes säilitamisaine ja antioksüdandina rasva oksüdeerumise vältimiseks. Need ained pikendavad rasvarikaste toodete säilivusaega ja takistavad nende halva kõhnumist. Euroopa Liidus on nende kasutamine rangelt reguleeritud ja mõned neist (näiteks BHA) on osades riikides keelatud.

Antioksüdandid E310-E321 Propüül gallaat, TBHQ, BHA ja BHT on sünteetilised antioksüdandid, mida kasutatakse toidus rasvade ja õlide riknemise takistamiseks. Need ained pikendavad toiduainete säilivust ja hoiavad ära halva maitse või lõhna tekkimise. Neid võib leida näiteks maiustustest, salatsustest ja rasvarikastest toitudest.

Fosfaadid (E 338–341, E 343, E 450–452) Fosfaadid on erinevate fosforhappe soolade rühm, mida kasutatakse toiduainetele säilitusomaduste parandamiseks, tekstuuri muutmiseks ja niiskuse säilitamiseks. Neid leidub näiteks lihatootes, juustus, pagaritoodetes ja jookides, kus nad aitavad toidul kauem värske jääda ja paremini säilida. Tegemist on sünteetiliste ainetega, mida toodavad keemiliste protsesside teel.

Adipiinhape ja adipaadid (E355-E357) Adipiinhape on orgaaniline aine, mis kuulub hapete hulka ja mida kasutatakse toiduainetes maitse reguleerimiseks ning säilitamiseks. Seda lisatakse eriti jookidele ja maiustustele, kus see aitab anda happet ja pikendada toidu säilivusaega. Adipiinhape on saadud sünteetiliselt keemiliste protsesside kaudu, kuid selle kemikaalsed omadused on sarnased looduslikult esinevate ainetega.

Alginaadid (E 400–404) Alginaadid on looduslikud polüsahhariidid, mida eraldatakse pruunidest mererohtudest. Toiduindustrias kasutatakse neid paksendajate ja stabilisaatoritena, et muuta toitained jämedamaks ja pidada lahuses olevaid aineid ühtlaselt segunenuna. Neid leidub näiteks jogurtites, kreemides, maiustuste ja kastsetes.

Polysorbates (E 432–436) Polysorbates on sünteetiliselt toodetud emulgaatorid, mis võimaldavad segada omavahel tavalisti segunematud ained nagu õli ja vesi. Toiduindusrtias kasutatakse neid peamiselt maiustuste, jäätiise, kastmete ja muude toiduainete stabiilsuse ja tekstuuri parandamiseks. Kuigi need ained on keemiliselt valmistatud, loetakse neid toidus kasutamisel ohutuks ja need on reguleeritud liidu toiduohutuse määrustega.

E 473–474: Rassvade sahharooosi estrid Tegemist on emulgaatoritega, mis valmistetakse sahharooosi ja taimsetelt või loomsetelt rasvadelt saadud rasvhapetelt. Neid lisatakse maiustuste, šokolaadi, margariin ja muude toiduainete juurde, et segada kokku tavaliselt mitteseguvaid aineid nagu õli ja vesi. Looduslikust algusainest sünteetisel viisil valmistatud ained on turvaliseks peetud ja lubatud Euroopa Liidus kasutada.

E 481–482: Naatrium- ja kaltsiumstearoüül-2-laktülaadid Naatrium- ja kaltsiumstearoüül-2-laktülaadid on emulgaatorid, mida kasutatakse peamiselt leivas, kondiitrisetootes ja muudes küpsetatud toodetes. Need ained parandavad taigna elastsust, pikendavad leiva värsket säilivust ja takistavad produktide kuivamist. Tegemist on sünteetiliselt valmistatud ainetega, mis saadakse steariinahappy ja laktilise happe kombineerimise teel.

Sorbitan estrid (E 491–495) Sorbitan estrid on sünteetiliselt valmistatud emulgeerivad aineid, mida kasutatakse toitudes rasvade ja vee segamist stabiliseerimiseks. Need ained hoiavad ära toote lahknemist ja parandavad tekstuuri, mida leiasugumustes nagu margariinid, moosid ja kondiiditoodetes. Nende kasutamine on ohutu ning need on keemiliselt lagundatavad organismis.

Karbonaat-ained (E 500-504) Karbonaat-ained on mineraalsel või keemiliselt toodetud ainetel põhinev ainesgrupp, mida kasutatakse toidus hapetepanevate ja koostisainete stabiliseerijatena. Neid lisatakse näiteks leivale, magustoidule ja joogile, et muuta toidu happesusastet neutraalsemaks ja parandada tekstuuri. Rühm sisaldab nii looduslikke (näiteks lubjakivi) kui ka sünteetiliselt valmistatud aineid.

Alumiiniumisulfaadid (E 520–523) Alumiiniumisulfaadid on kemikaalid, mis tekitatakse sünteetiliselt ja mida kasutatakse toidus peamiselt stabilisaatoritena ja tugevdusainetena. Neid liidetakse näiteks maiustustele, konserveeritud juurviljadele ja muudele toiduainetele, et parandada nende tekstuuri ja säilitada väljavaatust. Kuigi alumiiniumisulfaadid saavad valmistamisel kemilise töötlemise kaudu, peetakse neid ohtutuks toidulisanditeks, kui neid kasutatakse lubatud kogustes.

E 524–528: Hüdroksiidid Hüdroksiidid on keemilised ühendid, mida kasutatakse toidus reguleerivate ainetena, et kontrollida toiduainete happesust ja neutraalset pH-tasakaalu. Neid lisatakse näiteks maiustusainetesse, marmelaadidesse ja muu töödeldud toiduaine. Enamik neist ainetest on saadud mineraalidest või keemiliste reaktsioonide käigus, seega kuuluvad need sünteetilise või poolsünteetilise päritoluga lisanditesse.

Ferrocyanides (E 535–E 538) Ferrocyanides on antipaakumisained, mida lisatakse soola, et takistada selle klombumine ja paakumine niiskuses. Neid kasutatakse peamiselt söögisoolale, et muuta see valgliblik ja kergemini kasutatav. Need ained on sünteetiliselt valmistatud keemilised ühendid, mis on toiduks ohutu kontsentratsiooniga kasutamisel ja kuuluvad Euroopa Liidu lubatud lisandite nimekirja.

Siliciumdioksiid ja silikaadid (E 551–553) Siliciumdioksiid ja silikaadid on mineraalsed ained, mis sisalduvad looduses liiva ja kivimite koosseisus. Toiduliisanditena kasutatakse neid peamiselt kuivade toodete nagu sool, maiustused ja piimasegud kuivatamiseks ja klompimisvastaste omadustega aitajatena. Ehkki nende algsed allikad on loodusliku päritoluga, võidakse neid tootmiseks keemiliselt töödeldud kujul kasutada, mistõttu võib nende esinemise vorm olla nii loomulik kui ka osaliselt töödeldud.

Räni(IV)oksiid ja silikaadid (E551-559) Räni(IV)oksiid ja silikaadid on mineraalainete grupp, mida kasutatakse toidus peamiselt kuivatusainetena ja antikakaoainetena. Need ained takistavad toiduainete kokkumäärdumist ja niiskuse imenemist, mistõttu säilivad need toiduained kuivad ja pulbrilisena paremini. Tegemist on looduslikust päritolust ainetega, mida leidub näiteks liiva ja kivimites, kuigi neid võib ka kunstlikult valmistada.

Glutamaat (E 620–625) Glutamaat on aminohape, mis esineb looduslikult paljudes toiduainetes nagu tomati, juust ja seened. Toidulisuks kasutatakse seda maitse parandamiseks, sest see tekitab umami-maitse, mis muudab toidu maitsvamaks ja küllastavam tunduvaks. Kuigi glutamaat esineb looduslikult, kasutatakse toidulisuks sageli sünteetiliselt valmistatud kujul, näiteks kuulsa maitseaine MSG (monosoodium glutamaat) näol.

Ribonuklotsiidid (E 626–635) Ribonuklotsiidid on loomulikud ained, mida leidub kõigis elusorganismides ja mis kuuluvad DNA ja RNA koosseisu. Toidulisamina kasutatakse neid peamiselt maitseasendajatena ja maitseteaajate võimendajatena, eelkõige maggi- või umami-maitsealadele, ning neid leidub sageli pastarafineeritud toitudes, maitsetabelites ja konserveeritud kalatoitudes. Kuigi ribonuklotsiidid on päritolult looduslikud ained, toodetakse neid toiduadditiiviena tavaliselt biotehnoloogiliselt, näiteks pagaritoodangus kasutatud õllehiivast.

Toidulisandi Group I kirjeldus Group I tähistab toidulisandite gruppi, millesse kuuluvad värvained ja muud aineid, mida reguleeritakse Euroopa Liidu toiduseadusandlusega. Nende toidulisandite peamine ülesanne on anda toidule atraktiivne värv ja teha see tarbijale visuaalselt meeldivam. Group I lisandid võivad olla nii looduslikul alusel (näiteks karoteenid taimestest) kui ka sünteetiliselt valmistatud päritoluga, kusjuures kõik neist peavad vastama julgeoleku nõuetele ja olema turvaliseks peetud.

Group II – värvained Group II hõlmab erinevaid looduslikku päritolu värvaineid, mida kasutatakse toidu värvimisel. Neid lisatakse toiduainetele, et muuta nende välimuselt atraktiivsemaks ja tarbijatele meeldivamaks. Kuna tegemist on loodusliku päritoluga ainetega, loetakse neid üldiselt ohutuks ja need ei nõua pidevat kvaliteedikontrolli nagu sünteetilised värvained.

Group III – Värvained kombineeritud piiranguga Group III (Colours with combined maximum limit) on värvainete grupp, mille kuuluvad ained on lubatud kasutada paljudes toiduainetes, kuid neil on kehtestatud ühiselt kombineeritud maksimaalne kontsentratsioonipiirang. Nende värvainete eesmärk on muuta toit visuaalselt atraktiivsemaks ja säilitada toodete värvust töötlemise ja ladustamise ajal. Grupi värvained võivad olla nii looduslikust päritolust (näiteks karamelli värv) kui ka sünteetilisest päritolust (näiteks punased ja kollased azovärvained), kuid kõiki neid reguleeritakse rangelt, et tagada tarbijate ohutus.

Polüoolid (E-kood rühm IV) Polüoolid on loodusliku või sünteetilise päritoluga maiusained, mida kasutatakse suhkru asendajatena erinevates maiust- ja dieettoitudele, näiteks maiustustes, jogurtites ja suutab-vabades toodetes. Neid ained imenduvad kõhukonnas aeglasemalt kui tavaline suhkur, mistõttu tekitavad väiksema veresuhkru tõusu ja sisaldavad vähem kaloreid. Polüoolid võivad pärineda nii looduslikest allikatest (näiteks maiust ja koor) kui ka tehisviisiliselt saadud keemilistest ainetest.

Tselluloosi Tselluloosi on loomulik kiudaine, mis saadakse puudest ja teistest taimetest. Toiduiparates kasutatakse seda paksendajana ja täiteainena, et parandada toidu tekstuuri ja paksust, eriti madala rasvasisaldusega või suhkruvabadesides. Tselluloosi lisamine aitab toidul säilitada soovitud konsistentsi ja parandab suutavust.

Steviol glükosiidid Steviol glükosiidid on magusained, mis saadakse Stevia rebaudiana taime lehtedest ja on seega looduslikust päritolust. Neid kasutatakse toiduainete magustamiseks alternatiivina suhkrule, kuna nad on väga magusad, kuid sisaldavad väga vähe kalorite. Steviol glükosiidid leiduvad paljudes dieet- ja vähese kalorite sisaldusega toodetes, näiteks jookides, magustoitudes ja maiustustes.